Iti koolitöö

See oli üpris lihtne ja põnev, ma istusin isegi vahetunnis arvutiklassis ja nägin vaeva, et see valmis saada! Alguses oli keeruline ja ei saanud aru mida teha, aga tulin sellega väga hästi toime.

Täna eesti keele tunnis otsisime infot erinevatest kohtadest kratti kohta. Minuarvates oli see üpris tore ja selline vaheldus tavalisest tunnist! Mõnikord võiks seda isegi veel proovida. Me kuulasime samalajal kõrvaklappidest kratti kohta, otsisime internetist ja tegime mõistekaarti samal ajal. Natukeseks ajaks jääb see tund meeelde, sest avastasin, et minu lauale voolab vett.

Juba ma jõudsingi teise raamatu poole ära lugeda. Niisiis, Pierre ja Bummi tahtsid koos Nähhiga jäätist sööma minna, aga Nähh ei jõudnud nii kiiresti ning jäi teisi väljastpoole ust ootama, kuna ust ise lahti teha oli liiga raske. Kui siis Nähh ootas, märkasid teda rotid ja viisid ta kanalisatsiooni auku. Rotid selgitasid kohe lihtsalt, et neil on plaanis Nähh ära süüa. Ta hakkas karjuma, aga järsku märkas teda üks vanaproua ja pistis oma kotti. Varsti leidis juba Nähh ennast keset veidrat korterit, aga sekund hiljem juba toast kus oli suur riiul mängukoertega, see oli mängukoerte kolektsioon. Lui prova oli korraks tese tuppa läinud, kavatses Nähh küsida mõne koeera käest mis tomb ja nii ta tegigi. Algul ei vastanud keegi ja Nähe arvas et küllap nad magavad või on lihtsalt ebaviisakad, hiljem vastas üks roosa koer käheda häälega, et tegu on kollektsiooniga ning, et nad ei saa palju rääkida kuna neil kõigil on kurk haige. evasie läksid sündmused nii: kõigepealt pesti ja kreemitati Nähi ...

Kogematta jõudsin ühe päevaga lugeda pool raamatut, kuna need jutud ja peatükid on nii lühikesed. Nähh on Danieli kaisukoer kes ootamatult seljakotist tänavale kukub ja ära kaob. Ta kohtab ootamatult veel ühte kadunud mänguasja, karu Bummi. Bummil on majade vahele ilus, väikene, mängumaja moodi kodu tehtud. Bummi kuulab Nähhi ära ja on nõus teda aitama. Enne lui leiavad endaarust õige varjandi, käivad nad peaaegu terve Pariisi läbi. Nüüd on Nähhil veel üks sõber, Pierre, kelle abiga sai ka Eestisse, Danielile kiri saadetud ja nüüd tuleb vaid oodata.

Meie klassile tuleb juba järgmine kolmapäev küll Kätlin Vainola, seoses "Hea Lapse" klubiga. Kuna olen liire lugeja ja meie õpetaja ostis kolm Kätlin Vainola raamatut, soovitas ta mul ühte neist lugeda. Raamatu nimi on "Nähh Pariisis".

Ja ongi raamatu lõpp käes, nüüd ma siis lugesin kolm peatükki korraga. 9.peatükis lähevad Suur-Mart ja Väike-Mart Gregori aeda vargile. algul küll Väike-Mrt keeldub, aga kuna kõht on tühi ja isa tööd ei tee ning ei lase ka tal teha, jääb ta lõpuks nõusse. Nad märkavad möllunaatorit ja hakkavad seda näppima, tänu möllunaatori trikkidele ja Kuki ning Gregori õigel ajal ärkamisele, on varsti vargatest naabrid juba varsi jälle kodus. 10.peatükki tegevus toimub samal õhtul, Väike-Mart läheb jälle õue unistama, ka paha unenäo peale ärganud eesti keele õpetaja ilmub õue. Nad tutvustavad ennast üksteisele ja varsi on nad juba tagaõuel asuva kase otsas pitaate mängimas. 11.peatükkis on kätte jõudnud lahkuishetk, Kuki lohutab Gregorit ja ütleb, et ta tuleb jüuludeks tagas ja ,et ei tasuks liialt muretseda. Kui Kuki lõpuks ühku tõuseb, märkab seda ikka veel suure kase otsas istuv Väike-Mart, arvates, et tegu onlangeva tähega ja soovib, et ta suurim unistus saaks täide. LÕPP.

Lugesin edasi 2 peatükki, 1.peatükkis oli Gregor haige ja Kuki otsustas asja uuroma minna, tegi ennast möllunaatoriga pisikieseks ja ajas pisikud Gregori sets välja ja juba tundiski Gregor end paremini. 2.peatükkis mida lugesin tulid juba kukkile tuttavad robotid Maad vallutama kuid koos ajasid Kuki ja Gregor nad minema.

Lgesin veel 2 peatükki ja midagi väga erilist ei selgunud, ainult räägiti Gregori imelikest naabritest Suurest-Mardist ja Väiksest-Mardist. Ega nendest väga palju seletada ole mõtet.

Lugesin 2 peatükki Markus Saksatamme raamatust "Külaline Okidoki planeedilt". Kuiki saabub planeedile Maa ja tutvub poiss Gregoriga. Koos lähevad nad kooli ja Kuiki teeb avastuse, et talle maitseb kohutavalt moos.

Ma lõpetasin "Varastatud oranži jalgratta" lugemise, sest ma vahepeal tüdinesin sellest ära ja polnud väga tahtmist lugeda, kuigi mulle kindlasti meeldiks see raamat, lihtsalt mitte praegu ja polnud väga tahtmist seda raamatut lugeda. Et ma jälle oma luemis hoo sisse saaksi valisin ma omale igaksjuhuks uue raamatu, ma käisin just raamatukogus ja laenutasin sealt uue raamatu, "Külaline Okitoki planeedilt".

Hakkasin lugema raamatut nimega "Varastatud oranž jalgratas", see on Mika Keräneni raamat ja mulle meeldivad väga tema raamatud. Lugesin ära esimese peatüki pealkirjaga "Vargus". Raamatu tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Enamasi on juttu tüdrukust nimega Mari, kes Peab hommikul sõbrannaga kotuma, aga teepeal kohtab ta, politseiautot ja hetk hiljem ka Olavit, Antonit, tädi Irat,mingit võõrast meest ning konstaabel Kuuli ja konstaabel Lippust. Maril oli ka koer Mati. Poisid ilid jälle Marist ette jõudnud… Lui Ira Mari ja Matit nägi selgitas ta, et võõras mees on proffessor Angelo ning tema ratas varastati ära. Pärast pikemat jutuajamist sõitsis politseiauto minema. Ma olen tahtnud juba varem seda raamatut lugeda ja siiamaanimulle väga meeldib see.

Käisime esmaspäeval klassiga rabas. Sain teada, et 12. sajandil kasutas inimene ainult, ligikaudu 2kg oma elu jooksul, et 700kg rauamaagist sai ainult 100kg rauda, et rabas olev vesi on joodav, aga see ei kustuta janu ning palju, palju muud põnevat. Ilm oli soe ja päike paistis, oli väga tore päev.

Mulle tundus see blogi tegemine alguses üpris raske, kui ka põnev, kuigi tegelikult ei osutunudgi see nii raskeks.