Peidetud hõbedane aardelaegas 1

Kui Olav läks peale trenni poodi juua läks ostma ja pärast poest lahkudes ukse lahti tegi, ootas teda hirmus üllatus. Kamp suuri poisse seisis seal, olan tundis kolm nendest kohe ära. Olav otsustas kiiresti minema kõndida, kuid kamp hakkas teda jälitama. Olav hakkas aina kiiremini ja kiiremini jooksma, samamoodi kuus poissi tema järgi. Lõpuks jõudis Olav oma kodu juure, tegi ukse lahti ja hakkas trepist üles jooksma. Kui Olav oli juba teisel korrusel, kuulis tha kriiksu-Leo kamp oli talle järele jõudnud ja nad tegid kortermajaukse lahti. Poisid hakkasid trepist olavile järgi jooksma. Lõpuks jõudis olav oma korteri ukseni ja vajutas uksekella, lootes, et isa on kodus. Leo jäi viimastel trepiastmetel seisma ja teised taganesid igaks juhuks esimesele korrusele. Uks avanes ja ukse peal seisisgi Olavi isa. Ta oli rõõmus, kuid kui ta nägi võhivõõrast poissi trepiastmetel seismas muutus ta pilk jäiseks. Isa küsis, et kas too kiusab ta poega, aga seleasemel, et olla viisakas, ühmas Leo midagi ülbelt. Olavi isa võttis ta nüüd käte vahele ja hoidis teda õhus rippumas, niiet kui ta käed lahti laseks, kukuks ta päris valusasti. Nad nääklesid seal omavahel natuke, Olavi isa tegi seda küll rohkem selleks, et Leod hirmutada.Siis tõstis olavi isa ta trepile tagasi ja nii kui Leo jalad alla sai, jooksis ta minema. Olav tänas isa ja kallistas teda tugevalt. Mõni hetk hiljem, kui isa ja Olan olid juba toas, jooksis Anton uksest sisse ja rääkis, kuidas ta oli Leod ja tema kampa õues näinud, aga nood ei teinud välja. Isa ja Olav selgitasid siis Antonile lühidalt mis juhtus ja siis hakati lõunat sööma.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nähh Pariisis2

Varastatud oranž jalgratas 4

Külaline Okidoki planeedilt3