Peidetud hõbedane aardelaegas 3

Nad jäid Emajõe juures seisma ja vanaisa hakkas rääkima. Ta oli kodus paar nädalat tagasi suurpuhastust teinud üle väga pikka aja, ta pühkis tolmu ja vaata läbi vanad raamatud. Ta oli hakkanud üht raamatud mille oli ta vanaisa tema emale sõja kinkinud riiulisse tagasi panema, kuid see kukkus maha ja kuidagi oli kaane alt mingi ümbriku serv näha. Ta avas ümbriku, selle peal oli kirjas ta ema nimi, sealt tuli välja kiri aastast 1944, see oli tema onult. Kirjas oli sünnipäeva õnnesoovid ja lisatud, et ta plaanib Eestist põgeneda ja ta oli peitnud botaanikaaaeda varanduse. Varanduse asukoht oli ebaselge, ainult kirjas, et oli peidetud laekaga botaanikaaeda, linnamüüri väravasse. Vanaisa siis ütles, et ta pole kindel absoluutselt mis linnamüüri väravast on juttu, kuid ta arvab, et tegu ongi selle müüriga, kus ta lesimas käib ja, et see ongi põhjus miks ta käib, kuigi seal ei ole mitte mingisugust väravat. Ta ütles, et kiri ei anna talle rahu, aga Mari lubas tal seda aidata lahendada. Mari küsis, et kas ta võib lugu oma sõpradega lahendada ja vanaisa andis selleks loa. Siis hakkasid nad kodu poole kõndima. Kui Mari oli vanaisa ära saatnud, võttist ta välja telefoni ja saatis sõnumi laiali, oli aeg kutsuda kokku salaselts Ramps.Koju jõudes mängis Mari natuke oma väikese õe Magdaga, kuni ema nad õue saatis. Mõni hetk hiljem helises Mari telefon. Reilika helistas, et teada saada  kõik loo üksikasjad. Kohe pärast seda helistas Sadu, samal põhjusel ja tema oli veel rohkem elevil kui Mari ja Reilika.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nähh Pariisis2

Varastatud oranž jalgratas 4

Külaline Okidoki planeedilt3